What do you think?
Rate this book
Η ομορφιά της ιστορίας
1968. Ρίγα. Οι ειδήσεις για την Άνοιξη της Πράγας σαρώνουν την Ευρώπη, προκαλώντας αναταραχές και στις δύο πλευρές του Σιδηρού Παραπετάσματος.
Μία νεαρή γυναίκα από την Εσθονία έχει συμφωνήσει να γίνει το μοντέλο ενός διάσημου γλύπτη, που προσπαθεί να διαφύγει τη στρατιωτική του θητεία και να δραπετεύσει στη Δύση. Παρόλο που έχει μια συγκεχυμένη αντίληψη της πολιτικής, οι επιπτώσεις τόσο του παρελθόντος όσο και του παρόντος λειτουργούν επιδραστικά σε αυτή. Τυχαία γεγονότα πυροδοτούν αναμνήσεις για ανθρώπους και τοποθεσίες.
Η ομορφιά της ιστορίας είναι ένα μυθιστόρημα που αναπαριστά γλαφυρά τη ζωή στα Βαλτικά κράτη κατά τη διάρκεια της σοβιετικής κυριαρχίας, αλλά και την πρόκληση που αντιμετώπιζαν οι καλλιτέχνες στην προσπάθειά τους να εκφραστούν, διατηρώντας παράλληλα τουλάχιστον μια επιφανειακή πίστη στην κρατική ιδεολογία.
Γραμμένο στο κατώφλι της ανεξαρτησίας, καθώς η Εσθονία και η Λετονία άρχιζαν να ανακτούν την εθνική κυριαρχία τους το 1991, αυτό το βιβλίο μπορεί να θεωρηθεί ιστορικό τεκμήριο � σκεπτόμενο, ανήσυχο και όμορφο.
Μία νεαρή γυναίκα από την Εσθονία έχει συμφωνήσει να γίνει το μοντέλο ενός διάσημου γλύπτη, που προσπαθεί να διαφύγει τη στρατιωτική του θητεία και να δραπετεύσει στη Δύση. Παρόλο που έχει μια συγκεχυμένη αντίληψη της πολιτικής, οι επιπτώσεις τόσο του παρελθόντος όσο και του παρόντος λειτουργούν επιδραστικά σε αυτή. Τυχαία γεγονότα πυροδοτούν αναμνήσεις για ανθρώπους και τοποθεσίες.
Η ομορφιά της ιστορίας είναι ένα μυθιστόρημα που αναπαριστά γλαφυρά τη ζωή στα Βαλτικά κράτη κατά τη διάρκεια της σοβιετικής κυριαρχίας, αλλά και την πρόκληση που αντιμετώπιζαν οι καλλιτέχνες στην προσπάθειά τους να εκφραστούν, διατηρώντας παράλληλα τουλάχιστον μια επιφανειακή πίστη στην κρατική ιδεολογία.
Γραμμένο στο κατώφλι της ανεξαρτησίας, καθώς η Εσθονία και η Λετονία άρχιζαν να ανακτούν την εθνική κυριαρχία τους το 1991, αυτό το βιβλίο μπορεί να θεωρηθεί ιστορικό τεκμήριο � σκεπτόμενο, ανήσυχο και όμορφο.
182 pages, Paperback
First published January 1, 1991
5 people are currently reading
463 people want to read
About the author
Viivi Luik
54books25followersViivi Luik (1946)
Viivi Luik on pärit Viljandimaalt Tänassilmast � just seda kanti kirjeldab ka romaan „Seitsmes rahukevad�.
Samast romaanist tunneb ära tema kolhoosis töötanud ema ja rändelektrikust isa kuju.
Imelapsena eesti luulesse tulnud Viivi Luige esimene luuletus ilmus rajoonilehes 1962. aastal.
Oma esimese luulekogu ilmumise ajal (1965) oli autor 18-aastane. „Pilvede püha� ilmus luulekassetis „Noored autorid 1964� koos Jaan Kaplinski, Hando Runneli ja Ly Seppeli debüütkoguga.
Kokku on temalt ilmunud 10 luulekogu.
Esimene proosaraamat, „Salamaja piir� ilmus 1974.
Viivi Luik on kirjutanud ka lastele: luuletusi ja populaarsed Leopoldi-lood (1974�1976).
Romaan „Seitsmes rahukevad� (1985) on tõlgitud soome, rootsi, norra, läti, saksa, prantsuse, hispaania, vene ja katkenditena ka inglise keelde.
1986. aastal pälvis romaan nii J. Smuuli nimelise kui ka Tammsaare-nimelise kolhoosi kirjandusauhinna, 1987. aastal anti teosele Nõukogude Eesti preemia. 1986 sai selle autor Eesti NSV teeneliseks kirjanikuks.
Rahvusvaheliselt veelgi edukamaks on aga osutunud romaan „Ajaloo ilu� (1991).
Tema esseed on ilmunud kahes kogumikus, „Inimese kapike� (1998) ja „Kõne koolimaja haual� (2006).
Viivi Luik on pärit Viljandimaalt Tänassilmast � just seda kanti kirjeldab ka romaan „Seitsmes rahukevad�.
Samast romaanist tunneb ära tema kolhoosis töötanud ema ja rändelektrikust isa kuju.
Imelapsena eesti luulesse tulnud Viivi Luige esimene luuletus ilmus rajoonilehes 1962. aastal.
Oma esimese luulekogu ilmumise ajal (1965) oli autor 18-aastane. „Pilvede püha� ilmus luulekassetis „Noored autorid 1964� koos Jaan Kaplinski, Hando Runneli ja Ly Seppeli debüütkoguga.
Kokku on temalt ilmunud 10 luulekogu.
Esimene proosaraamat, „Salamaja piir� ilmus 1974.
Viivi Luik on kirjutanud ka lastele: luuletusi ja populaarsed Leopoldi-lood (1974�1976).
Romaan „Seitsmes rahukevad� (1985) on tõlgitud soome, rootsi, norra, läti, saksa, prantsuse, hispaania, vene ja katkenditena ka inglise keelde.
1986. aastal pälvis romaan nii J. Smuuli nimelise kui ka Tammsaare-nimelise kolhoosi kirjandusauhinna, 1987. aastal anti teosele Nõukogude Eesti preemia. 1986 sai selle autor Eesti NSV teeneliseks kirjanikuks.
Rahvusvaheliselt veelgi edukamaks on aga osutunud romaan „Ajaloo ilu� (1991).
Tema esseed on ilmunud kahes kogumikus, „Inimese kapike� (1998) ja „Kõne koolimaja haual� (2006).
Ratings & Reviews
Friends & Following
Create a free account to discover what your friends think of this book!
Community Reviews
Displaying 1 - 24 of 24 reviews
September 9, 2018
Now that was odd, but interesting. I’m not going to claim to have understood it completely, because I didn’t. I think there may be something that was lost in translation. I don’t know much about Estonian history, and because the story is told in a poetic, rather than narrative way I feel as if there was some part of the story that went over my head.
That being said, I would never say this was badly written, because there are parts when I didn’t really care if I understood it completely or not. The way Luik tells a story just fascinated me. Is it a prose poem, or a novella, or something in between? I don’t know. But I’m sure one could take pieces here and there from this book, and end up with a whole poetry collection. A new work. That’s what fascinates me about this book. Viivi Luik’s way with words.
That being said, I would never say this was badly written, because there are parts when I didn’t really care if I understood it completely or not. The way Luik tells a story just fascinated me. Is it a prose poem, or a novella, or something in between? I don’t know. But I’m sure one could take pieces here and there from this book, and end up with a whole poetry collection. A new work. That’s what fascinates me about this book. Viivi Luik’s way with words.
February 10, 2019
"Ajaloo ilu" oli lihtsalt selline, et ... teate seda tunnet, kui kalpsate rannas kivilt kivile ja keha harjub järjest kiiremini uusi kive leidma ja jalg teab, kuhu astuda, ilma, et peaksite mõtlema, kuhu minna? Umbes nii. Silmad lihtsalt lendavad üle ridade, sõnad on kui merevaht, mis jääb kivide vahele ning emotsioon on see, mis jääb meelde. See meri, see mets, see kerge meretuule lõhn. Tõeline lust ja pillerkaar, tõeline ilu.
May 4, 2021
..vietām ļoti sarežģīti lasāms darbs. bet ne sliktā ziņā, jo teikumi veidoti meistarīgi. vēsture teikumos uzplaukst kā ziedu lauks.
January 1, 2021
At first I thought the abundant use of metaphor, personification and comparison was just excessive; I thought of the style as 'floral,' and the reading didn't really progress. As I picked it up again, at some point it started to seem to me that the comparisons weren't there just for adding flavor and an existential weight and edge; instead they seemed to convey and embody the actions of another character - Time. The comparisons have a dreamy, mythological, timeless feeling to them. And I don't think I've read a story with Time as a separate character, not in this way. Beauty and tension mingle in this short novel. The topical, political themes of the day become eternal in Viivi Luik's writing. The Soviet invasion into Czechoslovakia, the memories of the war in Estonia and Latvia, the hushed, fearful air filled with more or less skillful encryption of one's personal communications with loved ones on the phone, all form a kind of a strange dream, but it also becomes clear that their meaning and repercussions will be felt in the future. Luik is a master at emphasizing the connectedness of different points in time - one thing brings us to the next; the beginnings of processes that will be impactful and meaningful to us occur without our knowledge.
Want to read
August 23, 2019Estonia
Read
April 18, 2024Kuumeuni. Kaunista kieltä.
November 5, 2024
Je n’ai pas tout saisi, l’histoire est très confuse, c’est compliqué à suivre et le sujet ne m’a pas intéressé.
July 25, 2024
Mõne raamatu lugu nagu polegi lugu. On sõnad, on kujundid, on mõtted. Salakeele all on hoopis teine sõnum. Lugemine on nagu teekond, kus kohalejõudmine polegi eesmärk.
July 13, 2022
Vähemalt kuu aega muudkui alustasin lugemist ja siis leidsin, et on ikka vaja kümmet muud asja parasjagu teha. Ja kui siis lõpuks päriselt lugema hakkasin, läks romaan kui linnulennul. Täpselt see „algul ei saa vedama, pärast ei saa pidama�.
Kahjuks väliseestlasena ei olnud võimalik esimese hooga saada eestikeelset versiooni, nii et lugesin seekord inglisekeelset. Kahju küll. Mitte, et raamat poleks meeldinud või et tahaks siinkohal tõlget kritiseerida, oh ei. (kohanimed olid tegelikult küll aeg-ajalt valesti, see veidi häiris lugemisnaudingut) Aga juba see inglisekeelne versioon oli nii ilusa tekstiga, kuidagi luulelik, täis ilusaid erakordseid sõnu. Oleks väga tahtnud seda kõike lugeda eesti keeles, sest kahtlustan, et originaalis on see raamat veel suurepärasem. Jään lootma, et õnnestub tulevikus ka eestikeelset versiooni sirvida.
Päris huvitav oli lugeda ridade vahelt ja koodides. Lugu muudkui areneb, ent autor ei kirjuta toimuvat päris otse välja, vaid hüppab oma sõnadega siia-sinna ja lugeja peab justkui natuke detektiivi mängima.
Väga hästi kirjutatud ja väga meeldis!
Kahjuks väliseestlasena ei olnud võimalik esimese hooga saada eestikeelset versiooni, nii et lugesin seekord inglisekeelset. Kahju küll. Mitte, et raamat poleks meeldinud või et tahaks siinkohal tõlget kritiseerida, oh ei. (kohanimed olid tegelikult küll aeg-ajalt valesti, see veidi häiris lugemisnaudingut) Aga juba see inglisekeelne versioon oli nii ilusa tekstiga, kuidagi luulelik, täis ilusaid erakordseid sõnu. Oleks väga tahtnud seda kõike lugeda eesti keeles, sest kahtlustan, et originaalis on see raamat veel suurepärasem. Jään lootma, et õnnestub tulevikus ka eestikeelset versiooni sirvida.
Päris huvitav oli lugeda ridade vahelt ja koodides. Lugu muudkui areneb, ent autor ei kirjuta toimuvat päris otse välja, vaid hüppab oma sõnadega siia-sinna ja lugeja peab justkui natuke detektiivi mängima.
Väga hästi kirjutatud ja väga meeldis!
September 23, 2014
Arvatavasti kõige igavam raamat, mida ma olen ealeski lugenud. Kõik algas sissejuhatusest...Minu huvi selle raamatu vastu kadus juba esimesel peatükil. Korraks muutus arusaadavaks pärast 100.ndat lehte, kuid see kestis ainult mõnikümmend lehte. Romaani sündmustik on äärmiselt hägune ning viib sind Riiast Moskvasse niimoodi et aru ei saagi. "Ajaloo ilu" lugemisel on vägagi lihtne kaotada tähelepanu ning siis kui sa uuesti süvenema hakkad, avastad et lugu on ei tea kuhu edasi jõudnud ning veelgi üksluisemaks muutunud. Minu isikliku arvamuse kohaselt on Viivi Luik üks meisterlikumaid unejuttude kirjutajaid okupatsiooni aegses Eesti kirjanduses. Raamatu nimi võiks sama hästi olla "Ood igavusele".
December 19, 2018
Lítil bók með undarlegri kápumynd sem kemur í ljós við lesturinn að vísar beint í söguna og á einstaklega vel við.
Hún var í hillunni sem er merkt, "Lesa og losa sig svo við," en hver losar sig við svona samsafn ljóðrænna efnisgreina sem hverja þarf helst að lesa lesa upphátt og oftar en einu sinni til að njóta? Ekki þessi lesandi, hún fer í hilluna "Lesa aftur."
Saga Eistlands og Eystrasaltsríkjanna þarf ekki að vera lesanda kunnug til að skynja og skilja andrúmsloft ógnar, einræðis og tortryggni. Gera sér í hugarlund hvernig er að læra að dulkóða allt það líf sem lifað er undir vökulum augum, og eyrum útsendara einræðisstjórnarinnar.
Vel skrifuð, og væntanlega vel þýdd marglaga saga í tíma og rúmi.
"Við hliðina á hárinu hefur verið komið fyrir skóm, gleraugum, tannburstum og krúsum. Gleraugun glampa hæðnislega eins og þau búi yfir einhverri alveg nýrri og sérkennilegri vitneskju um helvíti og kabarett, um hjörtu mannanna og um spurningakverið." (81)
Hún var í hillunni sem er merkt, "Lesa og losa sig svo við," en hver losar sig við svona samsafn ljóðrænna efnisgreina sem hverja þarf helst að lesa lesa upphátt og oftar en einu sinni til að njóta? Ekki þessi lesandi, hún fer í hilluna "Lesa aftur."
Saga Eistlands og Eystrasaltsríkjanna þarf ekki að vera lesanda kunnug til að skynja og skilja andrúmsloft ógnar, einræðis og tortryggni. Gera sér í hugarlund hvernig er að læra að dulkóða allt það líf sem lifað er undir vökulum augum, og eyrum útsendara einræðisstjórnarinnar.
Vel skrifuð, og væntanlega vel þýdd marglaga saga í tíma og rúmi.
"Við hliðina á hárinu hefur verið komið fyrir skóm, gleraugum, tannburstum og krúsum. Gleraugun glampa hæðnislega eins og þau búi yfir einhverri alveg nýrri og sérkennilegri vitneskju um helvíti og kabarett, um hjörtu mannanna og um spurningakverið." (81)
January 29, 2025
This book set during the Prague spring, told from the perspective of an Estonian woman visiting a lover in Riga, packs so much into a slim volume. The author is a poet, and the short novel is highly impressionistic, with extensive use of metaphor and simile, and vivid prose obliquely referencing the events in question. It does not follow a typical narrative structure. However, it does touch on the history of the Soviet world “from the Arctic Sea to the Black Sea�, and from 1914, to 1941, to 1968, to the 1980s, all made personal as it affects the main characters. It is a story of a young innocent experiencing the life of an Estonian caught in the throes of the Soviet experiment, and experiencing the tension between leaving home for love and staying home because it’s home. It can be hard to follow, and is immersive to the point that appreciating it fully seems beyond reasonable expectation.
December 24, 2019
This poetic book is the story of a Estonian woman who has agreed to pose as a model for a famous artist who is trying to avoid being sent into the military. Although the young girl is not that interested in politics, the world around here in 1968 Estonia cannot be ignored.
This is an interesting book, yet hard to review. The style took a lot of concentration. I did like the story, but for a short novella, it took me much longer to read than expected. You do become drawn to the main characters and hope for a good outcome. The poetic flow of the book captivates the political atmosphere of Estonia and draws attention to minute, mundane details not usually seen in books about war and unrest. I am glad I read it.
This is an interesting book, yet hard to review. The style took a lot of concentration. I did like the story, but for a short novella, it took me much longer to read than expected. You do become drawn to the main characters and hope for a good outcome. The poetic flow of the book captivates the political atmosphere of Estonia and draws attention to minute, mundane details not usually seen in books about war and unrest. I am glad I read it.
February 2, 2018
Helmet-haasteen myötä innostuin kaivamaan tämän kirjan TBR-vuoren uumenista, mutta siihen innostunut fiilis sitten jäikin. Valitettavasti en pitänyt tyylilajista lainkaan, kuvaus jäi etäiseksi ja vieraaksi, enkä lukemastani paljoakaan ymmärtänyt. Etuliepeen mukaan tämä on suggestiivisesti hengittävää kerrontaa ;)
Kirjailijan kirjallista lahjakkuutta ei voi kiistää, mutta tämä ei ollut minun juttuni.
Kirjailijan kirjallista lahjakkuutta ei voi kiistää, mutta tämä ei ollut minun juttuni.
October 8, 2024
Το θέμα του βιβλίου είναι εξαιρετικά ενδιαφέρον αλλά σε προσωπικό επίπεδο με κούρασε η αφήγηση της συγγραφέως. Ίσως να φταίει που δεν είμαι συνηθισμένος σε τέτοιου είδους αναγνώσματα με τόσο "γλαφυρές" περιγραφές. Στα θετικά κρατάω, πως σου δημιουργεί μια εικόνα για το τι επικρατούσε στο πολιτικό και κοινωνικό προσκήνιο την εποχή εκείνη.
August 16, 2017
It was OK. Takes a while to get used to the style.
Surprised by the similarity of experience living under an oppressive regime. For a Romanian reader some of the themes and references are familiar and relatable.
The English translation is a bit bizarre at times.
Surprised by the similarity of experience living under an oppressive regime. For a Romanian reader some of the themes and references are familiar and relatable.
The English translation is a bit bizarre at times.
August 5, 2023
Loos juhtub väga vähe, kuid see eest on raamatus ruumi luulelise proosaga uhkustada. Ega see ei tähenda, et raamat halb on. See on lihtsalt selline raamat millega peab koos mediteerima, millel peab laskma aju taga nurgas natuke marineerima.
September 21, 2018
Vaikea!
January 3, 2024
Viivi Luik viib lugeja tagasi 1968 aasta Eestisse ja Euroopasse. Kirja pandud üpris segases stiilis, raske kõigest üheselt aru saada.
Jätsin pooleli.
Jätsin pooleli.
January 21, 2016
Ma jätan raamatuid harva pooleli. Kui ma aiman, et see oht on õhus, siis ma lihtsalt ei alustagi. Kuid kohustuslik kirjandus on erand.
Mina nägin seda kui teost kui luulekogu, mis on proosaks ümber kujundatud. Luuletused polnud üldse halvad, aga need lisatud sõnad tegid luulest lihtsalt kujundite mülka. Mitte et mul oleks midagi kujundite vastu, aga neid peab nautima ja seedima. Kui neid kümnete kaupa suust alla suruda, on tulemuseks okserefleks.
Samas omamoodi ilu selles teksis siiski oli ja sellest ka 2/5 hinnang. Ehk teen ühel päeval uuesti katset.
Mina nägin seda kui teost kui luulekogu, mis on proosaks ümber kujundatud. Luuletused polnud üldse halvad, aga need lisatud sõnad tegid luulest lihtsalt kujundite mülka. Mitte et mul oleks midagi kujundite vastu, aga neid peab nautima ja seedima. Kui neid kümnete kaupa suust alla suruda, on tulemuseks okserefleks.
Samas omamoodi ilu selles teksis siiski oli ja sellest ka 2/5 hinnang. Ehk teen ühel päeval uuesti katset.
September 21, 2016
This book did my head in to start with, with its unfamiliar mixture of intensely poetic phrasing, political commentary and then actual jokes. But then I got accustomed to it, began to really like the two main characters and hope for a good outcome for them, and for Estonia itself. A really unusual book, not like anything else I've ever read, and really atomspheric and lasting in its impact.
October 1, 2012
Kaunista kieltä, kuvausta ja korulauseita. Vähän liian etäinen, vaikka kirjan kuvaama aika onkin yksi kiinnostavimmista lähihistorian ajanjaksoista.
Pitänee lukea ne kaksi muutakin suomennettua Viivi Luikin romaania.
Pitänee lukea ne kaksi muutakin suomennettua Viivi Luikin romaania.
July 17, 2015
An Estonian writer who has the ability to capture moments that are seemingly mundane and create poetry.
June 10, 2017
Luik kirjutab ka proosat nagu luulet - iga sõna kaalutletud ja omal kohal. See mind vaimustabki - et Luik ei ole ka proosas lasknud sõna väärtusel devalveeruda.
Displaying 1 - 24 of 24 reviews
Can't find what you're looking for?
Get help and learn more about the design.